Meediakajastus
11 augustil 2020 Lääne Elu kirjutab: "Haapsalus tuleb meeleavaldus metsa kaitseks": https://drive.google.com/file/d/1IH4t-vRbFbZ1G1xaseo1mTctskd7elZu/view?usp=sharing
9 augusti 2020 Lääne Elu kirjutab: Haapsalu metsakaitsjad: RMK ei tee vahet
majandus- ja puhkemetsal https://drive.google.com/file/d/1Bby35t8PvDTyTPSmyv_iIiyiiERI63JU/view?usp=sharing
21 juuli 2020 Lääne Elu "Kätlin Tamm: kuidas kaitsta Paralepa metsa? " https://drive.google.com/file/d/1rLpyisDkE2uZJMa8yDoqqg2vpgat-Ez9/view?usp=sharing
5 veebruaril 2020 Lääne Elu kirjutab: "Looduskaitsjad tahavad RMK raiekava
vaidlustada" : https://drive.google.com/file/d/1oQIKaRRYOFkZHGHi8_2a001TysvMqHER/view?usp=sharing
18 veebruari 2020 Lääne Elu kirjutab:
Lääne Elu kirjutab juba mitmendat korda sellest, et RMK soovib teha lageraiet II kategooria kaitsealuste liikide hulgas oleva metsise elupaigas.
Seda, miks riigifirma tahab just kaitsealustes metsades raiuda, jääb selgusetuks. Kui RMK põhjendab metsaraieid tihti sellega, et mets on liiga vana või pole metsas piisavalt eri vanuses puid, siis metsise elupaikades see jutt ei päde – metsis vajab oma elupaigaks vähemalt 60aastast metsa, pigem vanemat. Samuti peab mets olema metsise jaoks piisavalt niiske. Kui aga puid järjest maha võtta, jääb mets kuivemaks ja kaitsealusele linnule kehvemaks.
Kohati jääb mulje, et vahel soovib RMK metsa raiuda lihtsalt raiumise pärast, sest tohib raiuda. Praegu on metsise elupaigas lageraiete tegemine lubatud – seadus lubab väikeste lankidena pool metsise püsielupaigast maha raiuda – lank ei tohi olla üle hektari ja langi laius ei tohi olla üle 30 meetri. Kui aga järk-järgult igal aastal natukesehaaval metsa raiuda ja lõpuks alles jätta vaid miinimumnorm, siis kas kaitsealusele linnule jääb piisavalt hea elupaik?
MTÜ Roheline Läänemaa juht Kätlin Tamm arvas, et ei jää. Ka kuskile mujale ei ole linnul võimalik ümber asuda, sest kõik head elupaigad on juba võetud. Nii killustuvad linnu mängualad ja liigi püsimise mõttes ei ole see jätkusuutlik.
Vaatamata sellele, et juriidiliselt on kõik korrektne, on looduskaitsjate meelest probleemsed ka raiest tulenevad häiringud. Euroopa liidu elupaikade direktiivi juhendi järgi ei tohi linde häirida. Häirimise alla käib nii müra kui ka vibratsioon, mida metsa raiumine paratamatult kaasa toob.
Tänavu metsise elupaigad ilmselt raiest pääsevad, sest oli niivõrd soe talv ja nende elupaikades tohib raiuda vaid külmunud pinnasega. Kui looduskaitsjad saavad raied vaidlustatud, jäävad metsistele senised elupaigad. Mis saab aga siis, kui raie vaideid ei rahuldata, selgub järgmisel talvel.
18 veebruar 2020 Lääne Elu kirjutab:
Looduskaitsjad asusid päästma Annamõisa metsise elupaikasid
Metsatöömasinate müra häirib pelglikke metsiseid ka siis, kui nende otsene elupaik jääb kirvest puutumata. Karl Adami. Keskkonnaamet andis Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) loa teha lageraiet metsiste sigimisalal, looduskaitsjad aga taotlevad raieloa tühistamist ja paluvad keskkonnaministril Rene Kokal seadust muuta. MTÜ Roheline Läänemaa esitas keskkonnaametile kaks vaiet, millega ühing soovib vaidlustada 17 lageraiet kokku 9 hektaril Annamõisas ja Rooslepas. MTÜ eestvedaja Kätlin Tamme sõnul on kõige suurem probleem lageraiete koguses. „Seal on hästi palju väikesi langikesi,” ütles Tamm.Tamme sõnul näeb Euroopa Liidu elupaikade juhend ette, et metsiseid ei tohi häirida. Häirimise alla käib muuhulgas nii raietega kaasnev müra kui ka vibratsioon. Samuti toob Tamm välja, et iga-aastane raie killustab maastikku ja metsise mängud jäävad isolatsiooni. Vastab seadusele Nii keskkonnaameti peadirektor Riho Kuppart kui ka RMK looduskaitseosakonna elurikkuse ja seire spetsialist Margus Pensa ütlesid, et raieload vastavad seadusele. „Need vastavad üldistele õigusaktidele,” ütles Kuppart. Kupparti sõnul on kõigil õigus esitada vaideid ja neid on ka rahuldatud. „Me vaatame need sisuliselt läbi,” ütles Kuppart. Pensa sõnul Annamõisas ühtegi takistust raiete tegemiseks ei ole. Ta tõi välja, et ohtlikuks muutub olukord, kui üle 60aastase metsa osakaal langeb alla 45%. „Seal piiranguvööndis on see aga üle 60 protsendi ja jääb ka üle 60 protsendi. Selles mõttes on raie lubatud,” ütles Pensa. Pensa sõnul ei häiri plaanitavad raied metsise elutegevust, kui järgida keskkonnaameti tingimusi. „Ma ei tea, mis argumentidele tuginedes ei saa raiuda,” ütles Pensa. Tema sõnul pole sigimispaik argumendiks, sest metsisekana teeb pesa igal aastal uude kohta, et röövloomadel teda raskem leida oleks. Tamme sõnul aga jäävad metsise võimalikud elupaigad üha väiksemaks ja mujale kolida neil ei ole, sest head elupaigad on juba võetud. „Jäävad alles sellised, kus ei saa hästi elada ja hästi paljuneda,” ütles Tamm. Välja antud raielubade kohti käis Tamm möödunud nädalal vaatamas. RMK pole veel raiuma hakanud ja Tamme hinnangul seda sel aastal enam ei tee ka, sest raietöid tohib teha vaid külmunud pinnasega. Seadused pole piisavad Kuigi raieload vastavad seadustele, ei ole Tamme sõnul seadused piisavad. Tema hinnangul on üle Eesti piirkondi, kus metsisele on jäetud vaid minimaalselt lubatud ala. „Kardame, et elupaigad muutuvad iga aastaga järjest väiksemaks ja killustuvad. On tähtis, et säiliks sidusus ja meile tundub, et täna ei ole see tagatud,” ütles Tamm. Kuna praegune seadus pole Tamme hinnangul jätkusuutlik ja vajab muutmist, saatis MTÜ märgukirja ka keskkonnaministrile Rene Kokale. „50 protsendi metsise elupaikade kaitse alla määramine pole piisav ja piiranguvöönd ei taga liigi kaitset,” seisab seal. Kirjas rõhutab Tamm, et MTÜ on esitanud mitmeid vaideid keskkonnaameti väljastatud raielubadele, mis lubavad RMK-l teha lageraieid metsise püsielupaikades. „Soovime selle kirjaga probleemidele tähelepanu juhtida,” põhjendas Tamm kirja saatmist. MTÜ Roheline Läänemaa esitas veebruari alguses keskkonnaametile vaide lageraiete kohta metsise Tuksi mängualadel. Sellele MTÜ veel vastust saanud ei ole. Tamme hinnangul peaks vastus tulema käesoleva nädala jooksul.
18. juuli 2019 "Lääne Elu" artikkel uurib kui kaugel on Silma LKA väärteo menetlus:
"Keskkonnainspektsiooni vaneminspektor Meelis Kaustel ütles, et väärteomenetlus kestab, menetlemiseks on inspektsioonil aega kaks aastat. „Praegu karistust määratud ei ole, sest menetlus on pooleli,” ütles Kaustel. „Ilmaasjata karistada ei tahaks.”
„Me ei ole seal juhtunu üle õnnelikud,” nentis keskkonnaameti maahoolduse spetsialist Kaie Kattai. „See, mis tee peale paistis, oli väga kole. Sügisel mõõdistasin kahju ulatuse. Kahju oli tekitatud, samas kaitsealuseid taimi seal ei olnud. RMK lubas jäljed siluda ja praeguseks on see tehtud.”
Loe: https://online.le.ee/2019/07/18/keskkonnaametnikud-ei-karista-rmkd/
29. detsembri 2018 "Lääne Elu" juhtkirjas märgiti ära Haapsalu "metsa sõprade" tegevus.
Väljavõte artiklist: "Üle-eestiline liikumine Eesti Metsa Abiks jõudis Haapsallu ja siinsed metsasõbrad on terve aasta võidelnud linnalähedaste lageraiete vastu. Nende esindajad on kohal igal keskkonnaplaneeringuga seotud koosolekul ning kannatavad välja maaomanike ja metsaärimeeste rünnakud, laskmata end väärata."
Loe: https://drive.google.com/file/d/1ww6pHeMDcxtD4gleqfnEIhFT50pu3HuN/view
15. detsembri 2018 "Lääne Elu" kajastab juhtumist Silma Looduskaitsealal. MTÜ Roheline Läänemaa, peale tutvumist RMK tööde tagajärgedega Silma LKA-l, tegi avalduse Keskkonnainspektsioonile, mille tagajärjel alustas KKI väärteomenetlust RMK vastu.
Loe: https://drive.google.com/file/d/1TzG_F9M5jFfU3JxI9XX4Za-le1w0Hdzd/view
Lääne Elu kirjutab: 2018. aasta kokkuvõte: Haapsalu vaidles RMKga metsa raiumise pärast : https://drive.google.com/file/d/1i7HMS71iVI_eApTlVU4Srg2BbSF1-bJJ/view?usp=sharing