Linnamets, linnapuud ja pargid

Linnamets

"Linnamets ei ole loodusand, vaid tasakaalustatud planeeringu alusel ehitatud linliku elukeskkonna poollooduslik osis, mille korrashoiuks on vaja inimese tuge. Linna metsade planeerimine, arendamine, hooldamine ja uuendamine peab olema sihipärane tegevus. Veel selle aastatuhande alguses oli metsaseaduse kohaselt kohalikul omavalitsusel võimalik üldplaneeringu koostamise kaudu metsakasutuse tuleviku osas kaasa rääkida. Metsa majandamisele võis seada kasutuse eesmärgist lähtuvalt mitmesuguseid kitsendusi. Planeeringutega metsa kasutamise suunamise võimalus kadus 2007. aasta alguses uue metsaseadusega. Seejärel kehtis lühikest aega määrus, millega sai reguleerida metsade kaitsemetsadena kasutamist. Seegi lõpetati järgmise metsaseadusega 2008. aasta lõpus. Praegune metsaseadus on kitsalt valdkondlik ning omaniku- ja raiehuvide keskne. Linnametsade majandamise eripäraga pole seal arvestatud. Kohalikul omavalitsusel pole riigimetsagi suhtes suurt midagi öelda, veel vähem saab ta mõjutada erametsaga seonduvat. "

https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/linnamets-pole-vaid-loodusand/

Asulate rohealade süsteem ehk roheline infrastruktuur peaks olema polüfunktsionaalne, täitma korraga palju otstarbeid: rahuldama inimeste liikumis- ja puhkevajadusi, aga ühtlasi hoidma elurikkust, koguma saju- ja tulvavett jpm. Kindlasti saaksid siin sõna sekka öelda ka asulate elanikud ise. Mida rohkem hakkavad nad tähtsustama oma elukeskkonna kvaliteeti, seda rohkem hakkavad puhke- ja haljasaladesse raha panustama nii omavalitsused kui ka kinnisvaraarendajad.

http://eestiloodus.horisont.ee/artikkel4014_3985.html

Linnapuud ja Pargid

Linnapuu on looduselement tehislikus keskkonnas, bioloogilise mitmekesisuse alus ja linnakeskkonna õhupuhasti.

Sotsiaalsed hüved: linna puud parendavad inimeste elukeskkonda. Nad on looduse sümbolid ja nende siluettide, värvide, lõhnade, koorte ja varjuga on nad linna aastaaegade meeleolu ja maastiku osaks.

Linna keskkonna hüved: puud pakuvad peavarju looduslikule mitmekesisusele: putukad, linnud, imetajad leiavad siit kaitset.

Puud tarbivad süsihappegaasi ja osalevad hapniku tootmisel. Nad puhastavad linna õhku, püüdes oma lehtede ja okstega reostusosakesi. Puud mängivad olulist rolli ka linnaruumi temperatuuriregulatsioonis.

Majanduslikud hüved: puude olemasolu krundil tõstab kinnisvara väärtust.

Kultuursed hüved: puud on osa linna kultuuripärandist.

Linnapuude köndistamine

https://online.le.ee/2014/03/17/arborist-heiki-hanso-sandistatud-puud/

Puu jääb nälga. Köndistamisel eemaldatakse sageli 50-100% puu lehtikandvast võrast. Kuna lehestik toodab puule vajalikke toitaineid, jääb puu lihtsalt nälga. Nälga jäänud juured hakkavad surema. Kui ränk lõikus tehakse varem, kui puu on jõudnud varuda vajaliku energiavaru ja talletada toitaineid – kevadel või varasuvel, kurnab ettevõtmine puud sedavõrd, et ta võib samal aastal isegi kuivada.
Vastuvõtlik kahjustajatele. Suurte lõikehaavadega, nõrgestatud ja stressis puu on väga vastuvõtlik haigustele ja kahjuritele. Tal ei ole enam piisavalt energiat, et käivitada loomulikke kaitsemehhanisme. Haava tõttu tekkinud ja lendunud spetsiifilised keemilised ühendid meelitavad ligi kahjurputukaid. Eriti halvasti taluvad tulbastamist kask, vaher, saar ja hobukastan, mis lähevad suurtest lõikehaavadest kergesti mädanema.
Tekib mädanik. Väga oluline on oksi õigesti eemaldada. Korrektne lõige tehakse oksakrae pealt ja võimalikult risti, et lõikepind jääks minimaalne. Selliselt tehtud lõike suudab puu iga-aastase juurdekasvuga kapseldada ehk kokku kasvatada. Seda muidugi juhul, kui puu on piisavalt elujõuline ja lõikehaav ei ole üüratult suur. Kui oks lõigata ära aga tüvest liiga kaugelt, siis puidurakud, mis ei saa enam puu elutegevuses osaleda, hukkuvad ja hakkavad mädanema. Mädanik levib oksaköndist tüvve ja nõrgestab kogu puu struktuuri.
Päikesepõletus ohustab koort. Võra valimistel okstel on tuhandeid lehti, mis kaitsevad puud päikesekuumuse eest. Nende kadumise tõttu saavad koorealused rakud põletada ja koor hakkab pragunema, mõned allesjäänud oksad võivad põletuse tõttu isegi kuivada.
Vesivõsudest kasvavad murdumisohtlikud oksad. Tõsine tagasilõikus käivitab puul ellujäämismehhanismi, mis avaldub ohtras vesivõsude tekkes: puul on vaja kiiresti kasvatada uued oksad, et asendada kaotatud lehepind. Vesivõsud hakkavad vohama pinnapealsetest uinuvatest pungadest, nad ei lukustu tüvve ja on nõrgalt kinnitunud. Oksad, mis ei ole kasvanud loomulikult koos puuga, murduvad suuremaks saades kergesti.
Puu muutub inetuks. Puu looduspärane välimus on kaunis ja ainulaadne. Võra kujuneb nii, et lehed saaksid võimalikult palju päikesevalgust. Kui eemaldada kogu võra, jääb järele vaid kole könt. Puule iseloomulik ilu on hävitatud. Suurtele lõigetele kasvatavad paljud liigid peenikese vesivõsude võsa, järsk üleminek jämedalt tüvelt või suurtelt oksaköntidelt peenikestele okstele on näotu. Mõni liik, näiteks vaher, kasvatab ära lõigatud ladva asemele aga vaid mõne üksiku pika võrse. Eriti riivavad sellised rikutud võrad silma talvel. Lehtpuud on Eesti kliimas raagus umbes 7 kuud.
Hooldus on kulukas.Köndistatud puu edaspidine hooldus on kulurohke tegevus. Juba mõne aja pärast tuleb uued võsud kontrolli alla saada: neid tuleb harvendada ja eemaldada tuulemurrud. Eriti tihedad “luuad” kasvatavad pärast ladva mahavõtmist kontide otsa pappel, pärn ja paju. Selliste oksapuhmaste hõrendamiseks tuleb paari aasta pärast palju vaeva näha.

Google Sites

Report abuse